Digikoristusega astume sammu keskkonnasäästlikuma ja turvalisema ülikooli poole

See nädal on ülikoolis digikoristusnädal, mil kogu ülikooliperet kutsutakse üles korrastama oma isiklikku või üksuse digielu, et astuda väikeste, kuid tulemuslike sammudega keskkonnasäästlikuma ülikooli poole. Digikoristusnädal lõpeb 28. jaanuaril üle-eestilise digitaalse koristuspäevaga.

Ülikool kutsub kõiki töötajaid ja üliõpilasi osalema 24.–28. jaanuarini toimuval digitaalsel koristusnädalal ja registreerima oma osavõttu ka veebivormil. Osalejate vahel loositakse välja põnevaid elamusauhindu.

Internet ja sellega seotud seadmed toodavad praegu 4% kogu maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest. Prognoosi kohaselt kahekordistub see arv juba 2025. aastaks. Seega aitab kasutuna seisva digisisu kustutamine vähendada otseselt CO₂-jalajälge ja ühtlasi säästa keskkonda.

Digiprügi suurendab andmelekke tõenäosust

Mida rohkem on meil andmeid ja andmekandjaid, seda keerulisem on neid lubamatu kasutamise eest kaitsta. Seadmete mälumahu suurendamiseks ja andmefailide hoiustamiseks tarvitatakse aina rohkem pilveteenuseid, kuid ka pilves olevad kasutud ja unustatud failid, millele pääsevad ligi eri inimesed, kujutavad endast andmelekke ohtu ja seega infoturberiski.

Oht, et info satub võõraste isikute kätte, on pilveteenustes ainult lingiga jagatud failide ja kaustade puhul palju suurem kui infosüsteemi sees nimeliselt jagatud failide või kaustade puhul.

Kuidas saab digikoristusnädalast osa võtta?

Osaleda saavad kõik ülikoolipere liikmed nii üksi kui ka meeskonnaga. Ajapiiranguid ei seata ning koristamisega saab tegeleda täpselt nii kaua kui vaja. Kiirustada ei tasu, sest kõigepealt tuleb läbi mõelda, millised dokumente, e-kirju, faile jm korrastada ja kustutada, et oluline teave kaotsi ei läheks.

Millest alustada?

Esimesena võiks nii arvutis kui ka telefonis üle vaadata installitud rakendused: kas kõiki alla laaditud rakendusi, mis tarbivad akut, on ikka vaja? Seejärel võiks üle vaadata seadmete prügikastid ja alla laaditud failide kaustad.

Kuna ülikoolis saadetakse sisse ja välja umbes 150 000 e-kirja päevas, on suur kasu ka sellest, kui kustutame e-postkastist tarbetud lugemata kirjad ja tühjendame kustutatud kirjade kausta.

Eelmisel aastal on tehtud BigBlueButtonis ligikaudu 6500 ja Panoptos 21 000 salvestist. Seega palub õppeosakond pöörata digikoristades tähelepanu ka nendele keskkondadele, et kasutud salvestised kustutada.

Samuti on oluline võtta digikoristus ette Sisu@UT keskkonnas, kuna tehnoloogia vananemise tõttu plaanitakse sel aastal viia keskkond üle uuele platvormile ning vananenud lehestikke koos andmetega ei ole mõistlik sinna teisaldada.

Vabaneda saab ka välistest andmekandjatest

Nagu eelmiselgi aastal, on infotehnoloogia osakond koostöös kinnisvaraosakonnaga paigutanud osasse õppehoonetesse spetsiaalsed prügikastid, kuhu on võimalik visata ebavajalikke väliseid andmekandjaid: mälupulki, flopisid, CD- ja DVD-plaate, magnetkaarte, kassette ning vanu filmi- ja helilinte. Prügikastid on kohal 24. jaanuarist 7. veebruarini. Vaata prügikastide asukohti viki lehelt.

Juhised edukaks digikoristuseks

Selleks et digikoristus laabuks tõrgeteta, on infotehnoloogia osakond koostöös õppeosakonnaga koostanud ja kokku kogunud mitmesugused juhised. Neist leiad häid nõuandeid, kuidas oma arvutisse, telefoni või Microsoft 365 keskkonda ruumi teha ning mil moel korrastada Moodle’it, Panoptot, BigBlueButtonit ja Maharat. Juhised on ülikooli vikis.
 

Digikoristuspäeva üle-eestilist algatust veab eest Telia Eesti. Tartu Ülikool osaleb digikoristusnädala tegemistega ka üle-eestilises aktsioonis, mis toimub 28. jaanuaril.