Närvikliiniku teadustöö

Teadusteemad, millega Tartu Ülikooli Närvikliinikus praegu tegeletakse, hõlmavad mitmeid neuroloogia ja neurokirurgia valdkondi: ajuvereringe haigused, neurodegeneratiivsed haigused, polüskleroos, peavalu, epilepsia, neurofüsioloogia, ajukasvajad, ajutrauma ja lülisambahaigused; uuringute läbiviimisel on oluline roll ka kliinikus töötavatel doktorantidel. Närvikliinik on sajandi jooksul olnud Eesti neuroloogia ja neurokirurgia arenduskeskuseks; seda rolli tuleb kanda edasi ka tulevikus, olles samal ajal innovaatiliste arengute läbiviijaks ja traditsiooniliste väärtuste kandjaks.

Personaalse uurimistoetuse rühmagrant projekt PRG957 "Perifeerse närvisüsteemi haaratus Parkinsoni tõve korral (1.01.2020−31.12.2024)".

Vastutav täitja Pille Taba

Personaalse uurimistoetuse stardigrant projekt PSG257 "Reetina periflebiit kui polüskleroosi subfenotüübi ja prognostiline marker (1.01.2019−31.12.2022)".

Vastutav täitja Janek Vilisaar

Hulgiskleroosi ja reetina periflebiiidi epidemioloogilised ja patogeneetilised seosed


Hulgiskleroosi ehk sclerosis multiplexi (SM) teemal ühe läbiviidava uurimistöö projekt keskendub SMi puhul esinevale silmapõhja veresooni haaravale põletikulisele protsessile ehk reetina periflebiidile (veenipõletikule).
SM võib põhjustada erinevaid sümptome silmade poolt. Reetina veenipõletik võib olla üks mitmetest silmakaebuste põhjustest. Sõltuvalt veenipõletiku raskusest võivad patsiendid sel puhul kurta langenud nägemisteravuse, vaateväljahäirete või hõljumite üle. Samas tagasihoidliku veenipõletiku korral ei pruugi kaebusi esineda või on need nii vähesed, et patsient ei pöördu nendega arstile.
Reetina veenipõletik on huvipakkuv seetõttu, et see aitab selgitada SMi kui varieeruvate sümptomite aga ka mehhanismi poolest heterogeense haiguse iseärasusi ühel grupil SM patsientidest. See võib aidata edaspidi kaasa suunatumale SM ravi valikule neil haigetel.
Töö raames võrreldakse kahte SM patsientide gruppi, millest ühes grupis osalejad on silmapõhja veenipõletikuga ja teises grupis ilma veenipõletikuta. Eesmärgiks on hinnata gruppe erinevate haigustunnuste osas nii ägenemiste ajal kui ägenemiste vahelisel perioodil, et selgitada, kas reetina periflebiit võib olla ühe SM patsientide grupi haigusprotsessi iseärasusi peegeldav kliiniline marker.
Uuringu raames jälgitakse nii osalejate neuroloogilist kui silmadepoolset leidu ja teostatakse pea magnettomograafilised (MRT) uuringud spetsiaalse MRT-protokolli järgi, mis võimaldab täiendavalt hinnata ajukelmete veresoontes aga ka ajukoores esineda võivaid haigusprotsessiga seotud muutusi. Samuti võrreldakse neil gruppidel immuunsüsteemi toimimise iseärasusi nii veres kui seljaajuvedelikus.
Antud uuringus osalevad nii Tartu Ülikool (TÜ), TÜ Kliinikum kui Ida-Tallinna Keskhaigla ja see on läbi viidud koostöös nende asutuste närvihaiguste, silmahaiguste ja radioloogiaosakondadega ning TÜ molekulaarpatoloogia uurimisgrupiga. Uuring on toetatud SA Eesti Teadusagentuuri poolt.
Lisaks on sclerosis multiplexi valdkonnas käigus erinevad ravimuuringud.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!