Teema: teadus

Bio- ja siirdemeditsiini instituudi teaduspäevad

Vaimne tervis on teema, mis puudutab elu jooksul iga inimest. Kahjuks ei saa heaolu mõõta ühe näitaja või testiga. Selle mitmekihilise nähtuse mõistmiseks tuleb kokku panna palju erinevaid andmeid ning just seda Eesti teadlased ka hetkel teevad.

Südame-veresoonkonnahaigused on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas, kuid enamasti seostatakse neid täiskasvanute ja eakatega. Juta Kraavi doktoritöö näitas, et nende haiguste kujunemine saab sageli alguse juba lapseea elustiilist ja kehalisest aktiivsusest, mis mõjutavad märkimisväärselt veresoonte tervist ja hilisemat haigusriski.

Kaitstud doktoritöös näitas Jana Uhlinova, et kroonilise neeruhaiguse puhul esineb veresoonte kaltsifitseerumist kõige rohkem ülekaalulistel ja halvema neerufunktsiooniga patsientidel. See teadmine aitab paremini hinnata haigusega kaasnevate südame-veresoonkonna tüsistuste ja suremuse riski.

Tartu Ülikooli inimese geneetika töörühm tuvastas geeni, mille defekt võib põhjustada lootel südame väärarendeid. MGRN1 geeni pole varem seostatud inimese varajase arengu ega ühegi haigusega.

Speaker application is open until April 1 for TEDxUniversity of Tartu.

Eesti haiglates on tugev meeskonnavaim ja soov pakkuda võimalikult ohutut ravi, kuid patsiendiohutuse parandamiseks on vaja süsteemseid muutusi töökorralduses, vigadesse suhtumises ja juhtimises.

26. märtsil 2026 kaitseb Juta Kraav doktoritööd „Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents”.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöö näitas, et värvustest on usaldusväärne ja kulutõhus meetod tuberkuloosi diagnoosimiseks ning antibiootikumiresistentsuse tuvastamiseks.