Teema: teadus

Tartu Ülikool ja Sisekaitseakadeemia alustasid koostööd teadmussiirdedoktorantide ettevalmistamisel, et toetada akadeemia teadustöötajate järelkasvu ja arendada teadusvõimekust sisejulgeolekuteemade uurimisel.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös uuris kardioloogia resident Kadri Eerik, kas vahelduva lonkamisega patsientidel võiks olla abi kaugisheemilisest eelkohastamisest.

Ka sel sügisel avaneb Tartu Ülikooli doktorantidel võimalus esineda kolme minuti loengute konkursil. Konkurss toimub 21. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

27.–29. mail toimus Tartus Põhjamaade lootemeditsiini konverents, mis tõi kokku valdkonna teadlased ja arstid Põhja- ja Baltimaadest ning kaugemaltki. Konverentsil keskenduti loote- ja perinataalmeditsiini kõige aktuaalsematele teemadele, alates loote neuroloogiast ja geneetikast kuni rasedusega seotud terviseriskide ja uute ravivõimalusteni.

Vaimne tervis on teema, mis puudutab elu jooksul iga inimest. Kahjuks ei saa heaolu mõõta ühe näitaja või testiga. Selle mitmekihilise nähtuse mõistmiseks tuleb kokku panna palju erinevaid andmeid ning just seda Eesti teadlased ka hetkel teevad.

Südame-veresoonkonnahaigused on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas, kuid enamasti seostatakse neid täiskasvanute ja eakatega. Juta Kraavi doktoritöö näitas, et nende haiguste kujunemine saab sageli alguse juba lapseea elustiilist ja kehalisest aktiivsusest, mis mõjutavad märkimisväärselt veresoonte tervist ja hilisemat haigusriski.

Kaitstud doktoritöös näitas Jana Uhlinova, et kroonilise neeruhaiguse puhul esineb veresoonte kaltsifitseerumist kõige rohkem ülekaalulistel ja halvema neerufunktsiooniga patsientidel. See teadmine aitab paremini hinnata haigusega kaasnevate südame-veresoonkonna tüsistuste ja suremuse riski.