Autor:
Andres Tennus

Linda Sõber kaitseb doktoritööd „Impact of thyroid disease and surgery on patient’s quality of voice and swallowing”

31. märtsil kell 15.00 kaitseb Linda Sõber doktoritööd Impact of thyroid disease and surgery on patient’s quality of voice and swallowing“ („Kilpnäärmehaiguste ja kirurgilise ravi mõju patsiendi hääle- ja neelamiskvaliteedile“).

Juhendajad:
professor Urmas Lepner, Tartu Ülikool
otorinolarüngoloog Priit Kasenõmm, Tartu Ülikooli Kliinikum

Oponent: 
dotsent Ahmed Geneid, Helsingi Ülikool (Soome)

Kokkuvõte
Kilpnäärme talitlushäired on ühed sagedasemad endokriinhaigused, mis vajavad kirurgilist sekkumist. Hääle- ja neelamishäired on laialt levinud tüsistused, mida võib seostada nii kilpnäärmehaiguste enda kui ka nende operatiivse raviga. Seoses kilpnäärme paiknemisega kõrinärvide vahetus läheduses, seostatakse antud sümptomaatikat enamasti operatsioonijärgsest närvikahjustusest tingitud muutustega. Tegelikkuses võivad sarnaseid kaebuseid anda ka operatsioonipiirkonna turse, verevalum, valu, narkoosi ajal kasutatava intubatsioonitoru põhjustatud kahjustus, kõri-neelu reflukshaigus vms. On leitud ka, et kuni 76% patsientidest on juba kilpnäärme operatsiooni eelselt probleeme häälekvaliteedi ja neelamisega.

Käesoleva doktoritöö eesmärk oli hinnata kilpnäärme operatsiooni eelset ja järgset hääle- ja neelamiskvaliteeti ning dünaamilisi muutuseid operatsioonijärgses perioodis. Uuringu tulemustest selgus, et kilpnäärmehaigustest tingitud muutused kõri piirkonnas ei mõjuta oluliselt patsiendi häälekvaliteeti, küll aga põhjustavad muutuseid neelamisfunktsioonis. Lisaks leidsime viited suurenenud kilpnäärme võimalikule rollile kõri-neelu reflukshaiguse ägenemises. Seevastu operatsioonijärgselt leidsime hääle- ja neelamiskvaliteedi languse nii kõrinärvide kahjustuseta kui -kahjustusega patsientidel. Enam väljendunud ja pikema kestvusega on muutused püsiva häälepaela halvatusega patsientidel. Sõltumata operatsioonijärgse vigastuse olemasolust, paranesid nii hääle- kui neelamiskvaliteet jälgimisaja lõpuks operatsioonieelsele tasemele nii kõrinärvide kahjustusega kui kahjustuseta patsientidel. Sealjuures kõrinärvide vigastuseta patsientidel täheldasime neelamisfunktsioonis isegi märkimisväärset paranemist võrreldes operatsioonieelse seisuga. Operatsioonijärgse kõrinärvi kahjustuse riskifaktoriks on suur kilpnäärme mass. Intubatsioonitoru kahjustus ei mängi hääle- ja neelamishäirete tekkes olulist rolli.

Kaitsmist saab jälgida ka MS Teams vahendusel.

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö näitas, et rasedusaegne bakteriaalne infektsioon on oluline riskitegur ajukahjustuse tekkimisel nii enneaegselt kui õigeaegselt sündinud lastel.

Nii enne- kui õigeaegselt sündinud laste oluline riskitegur insuldi kujunemisel on ema rasedusaegne kuse-suguteede põletik

Tartu Ülikool

Konverentsil „Kliinik 2024“ vaadatakse tulevikku

ENNS-i talveseminar

VAATA OTSE: Neuroloogide ja neurokirurgide talveseminaril räägitakse liigutushäiretest