Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste Covid-19 haigusjuhtumite baasil

Uuring keskendus tervishoiusüsteemi vaatest kõige olulisemale COVID-19 haigestunute grupile – haiglaravi (sh intensiivravi) vajanud patsientidele.

Uuringu käigus kirjeldati 2020. aastal Eestis haiglaravil olnud COVID-19 patsientide ravitulemusi ja selgitati välja halvema haiguskulu riskifaktorid. Hinnati rakendatud ravivõtete variaabelsust Eestis ning vastavust ravistandarditele. Analüüsiti COVID-19 haigete immuunvastust nii haiglasoleku ajal kui ka hilisemas perioodis ning püüti selgitada immuunvastuse kujunemise ja püsimise ajalise dünaamikat Eesti kohordil. Geneetilised uuringud aitasid selgitada, millised on Eesti populatsiooni pärilikud riskifaktorid COVID-19 haigestumiseks.

1. Analüüsti COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute tervisega seonduvaid eripärasid (sugu, vanus, kaasuvad haigused sh varasem vähidiagnoos, veregrupp, genotüüp, tervisekäitumine sh suitsetamine, ravimite tarvitamine ning ravile reageerimine), mis võiksid tulevikus olla abiks sobivamate COVID-19 haiguse raviskeemide väljapakkumisel ning riskirühmade määratlemisel.

2. Selgitati COVID-19 haigestumisest tingitud võimalike immunoloogiliste prognostiliste markerite olemasolu ning hinnati sellise teadmise praktilist väärtust raviplaani koostamiseks Eesti haigetel.

3. Töötati välja meetod COVID-19 haiguse läbi põdenute plasma kasutamiseks Eesti haigetel.

– Missugused epidemioloogilised ja kliinilised tegurid iseloomustavad erineva raskusastmega COVID-19 nakkuse tõttu hospitaliseeritud Eesti patsiente?
– Kas ja millised põletikulised markerid ja rakulise immuunsuse komponendid ning geneetilised faktorid määravad haiguse raske kulu?
– Kuidas muutub COVID-19 haiguse läbipõdenute tervislik seisund, füüsiline võimekus ja immuunvastus 12 kuu jooksul peale haiglaravi?
– Kas COVID-19 haiguse läbipõdenute vereplasma kasutamine vähendab intensiivravi vajadust suure riskiga patsientidel?

Uuringus on esindatud Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini, epidemioloogia ja statistika, immunoloogia, viroloogia ja geneetika alane kompetents koostöös Eesti haiglatega (AS Järvamaa Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, AS Põlva Haigla, AS Valga Haigla, SA Narva Haigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Viljandi Haigla, SA Hiiumaa Haigla, SA Kuressaare Haigla, SA Läänemaa Haigla, SA Pärnu Haigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Rakvere Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Raplamaa Haigla ja SA Tallinna Lastehaigla), kus COVID-19 patsiente raviti.

Uuringu vastutav uurija oli, Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja ning Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige prof Joel Starkopf.

Uuring viidi läbi 3 alauuringuna.

Alauuring 1: COVID-19 haigusega hospitaliseeritud patsientide epidemioloogiline uuring
Uuring käsitles Eesti haiglates 2020. a jooksul ravitud COVID-19 haigeid. Uuritavateks olid RT-PCR-teel kinnitatud COVID-19 viirusinfektsiooniga haiged.

Kersti Pärna, Pilleriin Soodla, Anne Kallaste

Alauuring 2: COVID-19 haigete jälgimisuuring
Terviseseisundi hindamine, haigusest paranemine, WP1, 2. Hinnati haiguse paranemisperioodi kulgu hospitaliseeritutel ning ambulatoorset või kodust ravi saanutel 3., 6. ja 12. kuul peale akuutset infektsiooni; võrreldi intensiiv- ja tavahaiglaravi patsientide paranemist.

Pärt Peterson, Margus Lember, Lili Milani, Kai Kisand, Kalle Kisand, Anne Kallaste

Alauuring 3: COVID-19 infektsioonist paranenud inimeste plasma kasutamine COVID-19 raske infektsiooni ravis.

Doonorite värbamine ja plasmaferees, WP 7. COVID-19 nakkusest paranenute plasma kasutamiseks leiti doonorid, kellel plasma loovutamise hetkeks oli viimastest COVID-19 haigusnähtudest möödunud vähemalt 2 nädalat.

Juri Karjagin, Ain Kaare, Andres Merits