Meditsiiniteaduste valdkonna eksperimentaalarenduse projektid

Meditsiiniteaduste valdkonnast toetati 83 360 euroga kolme eksperimentaalarenduse projekti

Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetuse fondist toetati kolme meditsiiniteaduste valdkonna rakendusideed kogusummas 83 360 eurot. Üle ülikooli kandideeris toetusele 49 projekti, sh 12 valdkonnast. Kokku rahastati kümmet projekti 263 440 euroga.

Meditsiiniteaduste valdkonnast rahastati 

  • 30 000 euroga kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professori Alireza Fazeli projekti “ConceptEasy diagnostilise testi valideerimine erinevates viljatusravi teenust osutavates kliinikutes”.

ConceptEasy on uudne laboratoorne test, mille abil on võimalik välja selgitada parima implantatsiooni võimega kehavälise viljastumise teel saadud embrüod. ConceptEasy metoodika alusel selekteeritud embrüote siirdamine viljatusravi saavale naisele suurendab märgatavalt raseduse tekke tõenäosust, mis patsiendi jaoks tähendab kordades vähem emotsionaalseid läbielamisi ja rahalisi kulutusi.

Projekti eesmärgiks on teha kindlaks, kas ConceptEasy test on ühtviisi tulemuslik olenemata viljatusravi osutavate kliinikute IVF-protseduuri läbiviimise erisustest. Testi valideeritakse erinevates Eesti, Poola ja Leedu viljatusravi kliinikutes, et näha, kas test vajab kohandamist vastavalt kliinikute laborites kasutatavatele metoodikatele ja seadmetele.

  • 30 000 euroga toetati ka laste neuropsühholoogia dotsendi Anneli Kolgi projekti “Sotsiaalsete oskuste ja eestikeelse suhtluskõne arendamine närvisüsteemi kahjustusega lastel kasutades suhtlemisroboteid”.

Projekti eesmärgiks on koos robootika ja informaatika ekspertidega õpetada robotile suhtlemist eesti keeles ja vastamist lapse kõnele, et arendada sotsiaalse defitsiidi, kõneprobleemide ja õpiraskutega laste suhtlemisoskust, sõnavara ja mitteverbaalset kommunikatsiooni. Teine eesmärk on võtta kasutusele suhtlemisrobotid pediaatrilises neurorehabilitatsioonis. 

  • Vähibioloogia vanemteaduri Pablo David Scodelleri projekti “Kolmekordselt negatiivse rinnavähi keemiaravi võimendamine kasvajat soodustavate makrofaagide hävitamise kaudu” toetati 23 360 euroga.

Projekti eesmärk on pakkuda tervishoiulahendusi kolmekordselt negatiivse rinnavähiga (TNBC) patsientidele. 25% rinnavähi surmadest on pärit TNBC-st. Euroopa Vähi Informatsioonisüsteemi andmetel oli Eestis 2018. aastal 801 rinnavähi juhtu.

TNBC-le pole tõhusat ravi ja kõige tõhusam olemasolev lahendus pakub ainult tagasihoidlikku toimet ja on väga kulukas. Eesmärk on täiustada olemasolevaid ja heaks kiidetud keemiaravi raviskeeme, eemaldades kasvajat soodustavad makrofaagid. Uuimisrühma kombineeritud ravi rakendamisel on eesmärgiks pakkuda TNBC-le kulutõhusat lahendust.

Nii on teadlaste eesmärgiks patendeerida ja arendada täiustatud versioon nende varem välja töötatud "OXIMUNO", mille puhul on juba nähtud terapeutilist toimet sünergeerides kemoteraapiaga.

Kokku esitati eksperimentaalarenduse toetusele 49 taotlust kogusummas 1,4 miljoni euro. Keskmine taotluse suurus oli 28 000 eurot, kõige väiksem taotlus oli 8000 eurole ja suurim 40 000 eurole.

Taotlusi hindasid arendusprorektor, nelja valdkonna esindajad, kaks ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse eksperti ning äriarenduse eksperdid väljastpoolt ülikooli. 

Vaata siseveebist, milliseid teiste valdkondade projekte toetati.

Lisateave:
Jane Luht
Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde juht
jane.luht@ut.ee
737 4804

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö näitas, et rasedusaegne bakteriaalne infektsioon on oluline riskitegur ajukahjustuse tekkimisel nii enneaegselt kui õigeaegselt sündinud lastel.

Nii enne- kui õigeaegselt sündinud laste oluline riskitegur insuldi kujunemisel on ema rasedusaegne kuse-suguteede põletik

Tartu Ülikool

Konverentsil „Kliinik 2024“ vaadatakse tulevikku

ENNS-i talveseminar

VAATA OTSE: Neuroloogide ja neurokirurgide talveseminaril räägitakse liigutushäiretest