Longituuduuring: immuunvastus COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgselt ning seda mõjutavad tegurid

Uuringu on kooskõlastanud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu

Uuringu periood jaanaur 2022 - juuni 2023

Miks uuringut läbi viidi? 

Uuringu eesmärgiks oli selgitada immuunsuse püsivust ja seda mõjutavaid tegureid COVID-19 vaktsineerimise ja SARS-CoV-2 nakkuse järgselt ning anda uuringutulemustel põhinev sisend Eesti Vabariigi Valitsusele ja Sotsiaalministeeriumi immuunoprofülaktika ekspertkomisjonile COVID-19 vaktsiini edasiste COVID-19 vaktsiini tõhustusdooside vajaduse otsustamisel.

Kuidas uuringut läbi viidi?

Uuringu eesmärgiks oli hinnata COVID-19 vaktsineerimise ja infektsiooni järgse immuunsuse püsivust ja sellest tulenevat COVID-19 vaktsiinide tõhustusdooside vajadust. Lisaks hinnati immuunsuse püsivuse seoseid erinevate teguritega nagu vanus, sugu, kaasuvad haigused jt.

Uuring toimus TÜ Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Bio- ja siirdemeditsiini instituudi (TÜ BSMI), Genoomika instituudi (TÜ GI), TÜ Kliinilise meditsiini instituudi kliiniliste uuringute keskuse ning SYNLAB Eesti koostöös.

Uuringuhüpoteeside testimiseks viidi läbi longituuduuring ehk uuring, mille korral mõõdeti samadel inimestel korduvalt immuunmarkereid SARS-CoV-2 infektsiooni suhtes.  Uuringusse kutsuti Geenivaramuga liitunud geenidoornoreid, kes olid esmaselt vaktsineeritud kas  mRNA vaktsiiniga Comirnaty või adenoviirusvektorvaktsiiniga Vaxzevria. Võrreldi immuunsuse püsimist kahe vaktsiinidoosiga vaktsineeritutel,  tõhustusdoosi saanutel ja SARS-CoV-2 infektsiooni põdenutel ning hinnati immuunsuse püsimist mõjutavaid tegureid. Uuritavatelt koguti vereproovid ligikaudu 6-kuulise intervalliga.

Uuringu tulemused ja järeldused

Uuringus osalemise kutse saadeti kokku 13 726 geenidoonorile, kellest andsid informeeritud nõusoleku ja tulid 1. vereproovi andma 4254 isikut ning nendest omakorda 2. vereproovi andma 3789 isikut.  Kahes uuringulaines kokku koguti ja analüüsiti kokku 8043 vereproovi.

Järeldused:

• Vaktsineerimise järgselt olid antikehade väärtused kõrgemad isikutel, kes on saanud esmase vaktsineerimiskuuri Comirnaty vaktsiiniga võrreldes nendega, kes said esmase vaktsineerimiskuuri Vaxzevria vaktsiiniga, kuid läbimurdeinfektsioonide šanssi vereproovide vahelisel perioodil esmaseks vaktsineerimiskuuriks saadud vaktsiini tüüp ei mõjutanud.  
• COVID-19 läbimurdeinfektsioone esines uuritaval 6-kuulisel perioodil vähemalt seitsmendikul uuritavatest.  
• Antikehade taseme langus oli suhteliselt kiirem vanematel, suurema kehamassiindeksiga ja suitsetavatel uuritavatel ja aeglasem neil, kes olid enne uuringu algust põdenud läbimurdeinfektsiooni.  
• Läbimurdeinfektsioonide šanss oli suurem algselt madalama antikehade tasemega isikutel ja pikema aja möödumisel vaktsineerimisest või eelnevast läbimurdeinfektsioonist.  
• Korduvate läbimurdeinfektsioonide risk oli uuritaval 6-kuulisel perioodil väike.  
• T-rakuline immuunvastus oli suhteliselt püsivam kui S-RBD IgG antikehade vastus. 
• Kuna COVID-19 läbimurdeinfektsioonid on levinud ning antikehade tase vaktsineeritutel aja jooksul langeb, on raske COVID-19 haiguskulu riskiga isikutel COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosid vajalikud. 

Uuringu meeskonda kuulusid

Longituuduuringu vastutav täitja kaasprofessor Marje Oona Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist.

Uuringu meeskonda kuulusid teadlased Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudist, bio- ja siirdemeditsiini instituudist, genoomika instituudist ja spetsialistid SYNLAB Eestist.

Marje Oona , Kai Kisand, Pärt Peterson, Lili Milani, Paul Naaber, Helene Alavere, Katrin Kaarna, Sirje Lind, Mairo Puusepp, Aigar Ottas, Virge Jürjenson, Liina Tserel, Annika Häling