Tartus näidati optilise liigesekirurgia otseülekandeid

Maailma parimad ortopeedid näitasid otse videoülekandes, kuidas nad patsiendi põlve opereerivad ja vigastusega seotud probleeme lahendavad. See oli esimene kord artroskoopilise kirurgia ajaloos, kui Eestis sellist õppemeetodit kasutati. Otseülekandeid vaatas ligi 100 spordivigastuste ravile spetsialiseerunud huvilist nii Eestist kui ka mujalt Euroopast.

Põlved valutavad hinnanguliselt 60–70% inimestest. Ainuüksi Eestis tekib spordispetsiifilisi põlvevigastusi aastas umbes 10 000 inimesel. Sellele lisaks võivad põlvevalu tekitada ka vanad vigastused, mis korduvat ravi vajavad.

Sporditraumatoloogias on põlveliigese vigastused ühed sagedasemad. Näiteks eesmise ristatisideme vigastusi esineb aastas umbes 70 inimesel 100 000 elaniku kohta. Eesti kontekstis on see umbes 1000 vigastust aastas, millest opereeritakse 300–350. Põlve eesmise ristatisideme vigastus on vaevanud ka Eesti parimat talisportlast Kelly Sildaru, keda Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeed ning Tartu Ülikooli füsiaatria ja taastusravi assistent Madis Rahu mõned aastad tagasi opereeris.

Eesmise ristatisideme operatsiooniks kasutatakse optilist liigesekirurgiat – seda nimetatakse artroskoopiakas. Artroskoopia käigus teeb ortopeed uuritava liigese piirkonda väikesed nahalõiked ja sisestab liigesesse 5 millimeetrise läbimõõduga optilise instrumendi, tekitades niimoodi võimaluse näha liigese sisemust. See on oluliselt vähem traumeeriv kui tavapärane lahtine operatsioon. Sellise meetodiga on võimalik arstil näha näiteks liigese kõhrepindade seisundit, liigese sidemeid ja selgitada vigastuse ulatust ning neid samas ka ravida.

Artroskoopiliste lõikuste osas peetakse eesmise ristatisideme operatsioone kõige keerulisemaks ning ortopeedilt kõige kõrgemaid oskusi nõudvaks. Artroskoopilisi operatsioone hakati Eestis tegema süstemaatiliselt 1990ndate keskpaigas, ent need juurdusid 2000ndate aastate keskel.

Loe edasi ERR-i teadusportaalist Novaator. 

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" uudislugu.