Professor Irja Lutsar uue koroonaviirusega seotud suundumustest

Meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar on teinud sotsiaalmeedias ülevaate uue koronaviiruse (SARS-2) ja sellest põhjustatud haiguse (COVID-19) levikust ja tagajärgedest. Kokkuvõte on tehtud 2.–8. märtsi kohta. Loe ka nõuandeid, kuidas koroonaviirust vältida.

Viiruse levikust ja nakatunutest

1. Nädalaga on viiruse levik oluliselt laienenud väljapoole Hiinat. Nakatunuid on leitud sajas riigis. Viimastel päevadel lisandub 3500-4000 nakatunut, kellest vaid 100-150 on registreeritud Hiinas. 3500-4000 juhtu registreeriti Hiinas haiguspuhangu kõrgperioodil.
2. Haigusjuhtudest 86% on kerged ja ülejäänud tõsised või kriitilised. Endiselt, lapsed küll haigestuvad, kuid põevad suhteliselt kergelt.
3. Hiinas tundub epideemia kontrolli alla saadud olevat, haigestumise kõrgperiood koos tõusu ja langusega kestis umbes neli nädalat. Sama ütlevad ka mudelid, et 60% nakatumistest toimub nelja nädala ja 90% kuue nädala jooksul.
4. Oluline on mainida, et vaatamata ülirangetele karantiinimeetmetele nakatus 60 miljoni elanikuga Hubei provintsis umbes 80 000 isikut (1333 juhtu ühe miljoni kohta) ja suremus selles piirkonnas oli 4,9%. Missugune osa oli ülirangel karantiinil ja missugune haiguse loomulikul kulul, ei saa me kunagi teada. Samas ei saa me teada, kui palju haigete kontsentreerimine asutustesse (haiglad, koolid jne) põhjustas sekundaarset haigestumist.
5. Hiina järel on kõige suurema nakatunute arvuga Lõuna-Korea, Itaalia ja Iraan, igas üle 5000 nakatunu. Kõigis kolmes riigis on haigestumise epitsentrid, kus on haigusjuhte oluliselt rohkem kui teistes piirkondades. Itaalias peamiselt Lombardia (pealinn Milaano), Veneto (pealinn Veneetsia) ja Emila Romagna (pealinn Bologna), Lõuna-Koreas Daegu linna ümbrus ning Iraanis Teherani ümbrus. Nakatunuid on leitud teistest piirkondadest.
6. Euroopa kõige kõrgema haigestumusega riigiks on Itaalia. Põhja-Itaalia 11 linnas kehtis karantiin alates 24. veebruarist. Alates 8. märtsist on range karantiin kogu Põhja-Itaalias. Kui mudelid on õiged, siis olukorra leevendumist võib Itaalias oodata 20. märtsi paiku.
7. Endiselt puudub lõplik vastus küsimusele, kas inkubatsiooniajal on haige ohtlik, kuna teave on vastandlik. Minu parima arusaamise järgi saab inimene nakatada ainult siis, kui tal endal on viirus olemas. JAMAs publitseeriti artikkel, kus Wuhanist tulnud inimene nakatas justkui 10. jaanuaril temaga kontaktis olnud isikuid. Tema PCR muutus positiivseks 28. jaanuaril olles 26. jaanuaril negatiivne, samal ajal muutusid positiivseks ja kontaktsete PCRd. See seeria tekitab mitmeid küsitavusi. Kas siin polnud tegu hilisema nakatumisega ja mitte Wuhanist pärit patsiendi poolt.
8. Nakatumine pole veel jõudnud maailma vaesematesse riikidesse – Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse.

Suremusest

1. Globaalne suremus 3,4%, sellest Hiinas 3,7% ja ülejäänud maailm 1,9%.
2. Itaalia puhangu suremus on sarnane Hiina suremusele – 3,9%. See on arusaamatult suur ja erandlik väljaspool Hiinat. Samuti on Itaalias, võrreldes teiste riikidega, väga suur hulk kriitilises seisundis olevaid haigeid. Itaalia ametnikud selgitavad Itaalia suurt suremust vananeva elanikkonnaga; surnute keskmine vanus on 81,2 aastat.
3. Kuigi Itaalia ja Hiina suremuse näitajad on sarnased, on oluline märkida, et Itaalias oli surnutest 83% >70-aastased ja 48% >80-aastased, samas kui ükski surnu polnud <60 aasta. Vastavad arvud Hiina kohta on 51%, 20% ja 19%. Itaalias on suremus viimasel nädalal langenud, mille tõenäolisemaks põhjuseks laialdane testimine ja kergemate haigusjuhtude registreerimine.
4. Kui Hiinas ja Itaalias on kõrge suremus, siis pole see nii kogu maailmas. Kui suremuse arvestamisel Hiina ja Itaalia välja jätta siis on saame suremuseks 1,4%.
5. On riike, kus suremus on kas väga väike (Lõuna-Korea 0,6%) või siis puudub. Näiteks Singapur, kus haigestumise tõus algas enam vähem samal ajal kui Hiinas. Või Saksamaa (suhteliselt uus puhang), kus tänaseks on registreeritud 939 nakatunut, kellest kriitilises seisundis on üheksa. Kummaski pole ühtegi surmajuhtu. Surmajuhte pole ka Põhjamaades. Haigestumus ja suremus on madal ka Jaapanis

Teiste riikide positiivsest kogemusest epideemia ohjamisel

1. Hästi on epideemiaga hakkama saanud Singapur ja Taiwan, kellest võiks õppida. Kumbki riik ei kehtestanud karantiini ega ülirangeid piiranguid. Siiski viisid sisse nn tervisedeklaratsioonid. Kõik riiki sisenejad täitsid need lennukis või piiril, deklaratsioone kontrolliti enne riiki sisenemist ja edasi tegeleti vaid kahtlaste juhtudega. Haiglasse pandi vaid juhud, kes meditsiinilistel näidustustel vajasid haiglaravi. Teised olid kodusel ravil/karantiinis ja nende kontaktsed koduses karantiinis. Karantiinist kinni pidamist kontrolliti rangelt. Singapuris on viis miljonit elanikku ja praeguseks 138 juhtu ja null surma. Taiwanis 23,9 miljonit elanikku ja 45 haigusjuhtu. Mõlemad riigid Hiinale lähedal, aga maismaa transporti vist vähe. Analoogset teed on läinud ka Kanada, kes SARSi puhangu ajal palju kannatas.
2. Britid pakkusid välja, et nemad valmistuvad ette ja fokusseerivad oma ressursid tõsiste haigete ravile ja pühenduvad vähem haiguse riigist eemale hoidmisele. See on siis liikumine epideemia teise faasi. Ilmselt tuleb mõlemaks valmis olla.
    

Koronaviirused ja teised respiratoorsed haigused

1. Võrdlus sessoonse gripiga. CDC andmetel on USAs sellel aastal hinnanguliselt haigestunud 32 miljonit inimest sesoonsesse grippi, kellest hospitaliseeritud on 300 000 ning surnud 18 000. Vastavad arvud koronaviiruse kohta maailmas on 106 000 ja 3200 surnut. Gripiga aga on lootus, et kui kevad tuleb, siis see kaob. Paljud loodavad, et sama juhtub ka koronaviirusega.

Koronaviirus Eestis

1. Eestis tuvastati eelmisel nädalal 10 nakatunut, kellest üheksa tulid puhkuselt Põhja-Itaaliast. Kõik nakatunud on kergete haigussümptoomidega. Praegu Eestis lokaalset haiguse levikut pole kirjeldatud. Haigestumus Eestis 7,6/1 miljoni isiku kohta. Samas grippi haigestumine on 798 juhtu/1 miljoni kohta. Ürituste ära jätmine ja koolide sulgemine praeguses olukorras tundub ebaproportsionaalne, aga olukord vajab pidevat jälgimist.
    

Koronaviiruse kollateraalne kahju ja teadus

1. Kahju majandusele on ülisuur ja see puudutab varem või hiljem meid kõiki. Aktsiaturud kukuvad, Hiinas langes autode müük 92%, võib tekkida ravimite puudus, kuna mitmete ravimite tooraine tuleb Hiinast. Põhja-Itaalia on Itaalia tööstuse ja majanduse alustala. On juba otsustatud, et toetatakse puhangu tõttu kannatanuid. Ilmselt vaadatakse ka majandus ümber ja võimalik, et hakatakse toetama lokaalsete ettevõtete säilimist.
2. Poliitilised vastuseisud riikide vahel pole ka mängust välja jäänud.
3. Vaktsiini ja ravimeid veel ei ole. Uuringud käivad, kuid ravimite seisukohalt on juba avaldatud arvamust, et ravimite kliinilisi uuringuid ei pruugi Hiinas olla võimalik lõpuni viia, kuna Hiinas haigestunute arvud kiiresti langevad. Teadusesse investeerimises Euroopa silma ei paista. Uuringutes on umbes 20 erinevat vaktsiini, ükski tegutseja pole EUst, kui arvestada, et UK on EUst välja astunud.
4. Euroopa Liit on välja kuulutanud grandi voorud, kust saab koronaviiruse uuringuteks raha taotleda. Seal on ka eesti teadlastel võimalus.