8. juunil 2026 kaitseb Kadri Eerik doktoritööd „Effects of remote ischaemic preconditioning on functional capacity and vascular and biochemical-metabolic biomarkers in patients with lower extremity artery disease“ („Kaugisheemilise eelkohastamise mõju funktsionaalsele võimekusele, vaskulaarsetele ja biokeemilis-metaboolsetele biomarkeritele alajäseme arterite haigusega patsientidel“).
Juhendajad:
vasoloogia professor Jaak Kals, Tartu Ülikool
kardioloogia professor Jaan Eha, Tartu Ülikool
kardioloogia teadur Teele Kasepalu, Tartu Ülikool
statistilise genoomika teadur Mart Kals, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Anders Gottsäter, Lundi Ülikool (Rootsi)
Kokkuvõte:
Alajäseme arterite haigus (AAH) on ateroskleroosi üks pahaloomulisemaid väljendusvorme, mille korral põhjustab alajäsemete arterite ahenemine või sulgus jala verevarustuse häireid. Selle üks levinumaid väljendusvorme on vahelduv lonkamine – kõndimisel tekkiv jalavalu, mis sunnib inimest peatuma ja piirab igapäevast liikumist. Haigus vähendab märkimisväärselt inimeste elukvaliteeti ja sellega kaasneb suur haigestumus ning suremus teistesse südame-veresoonkonna haigustesse.
Doktoritöö eesmärk oli uurida, kas uudne ja mitteinvasiivne ravimeetod, kaugisheemiline eelkohastamine (KIE), võib aidata vahelduva lonkamisega patsiente. KIE seisneb lühiajalistes eemalpaikneva koe (nt käe) isheemiaepisoodide tekitamises, mille eesmärk on aktiveerida organismi loomulikud kaitsemehhanismid ja parandada haigusest haaratud jala taluvust verevarustuse häire suhtes. Doktoritöö raames tegi autor juhumeetodil sham-uuringu, mille eesmärk oli hinnata 28 päeva kestva KIE mõju vahelduva lonkamisega patsientide sümptomitele ja elukvaliteedile. Lisaks hinnati KIE mõju veresoonte jäikusele, südame- ja neerukahjustuse, põletiku ja oksüdatiivse stressi ning ainevahetusega seotud biomarkeritele.
Uuringusse kaasati 42 vahelduva lonkamisega meespatsienti, kes kasutasid kodus vererõhuaparaati meenutavat spetsiaalset KIE-aparaati 28 järjestikust päeva. Tulemusi võrreldi kontrollrühmaga, kes kasutas sarnast, kuid KIE-t mitte tegevat seadet. Tulemused näitasid, et patsientide ravisoostumus oli väga hea ning sekkumine osutus ohutuks ja hästi talutavaks. Sellest hoolimata ei pikendanud KIE patsientide kõnnivahemaad ega parandanud elukvaliteeti. Samuti ei mõjutanud KIE veresoonte jäikust, südame- ega neerukahjustuse, põletiku või ainevahetuse näitajaid.
Uuringu põhjal võib järeldada, et kuigi KIE on ohutu ja kergesti teostatav, ei too see vahelduva lonkamisega patsientidele suurt kliinilist kasu. Võimalik, et nende patsientide organism on juba AAH tõttu eelkohastunud ja KIE ei anna lisatoimet. Uuringu tulemuste põhjal ei saa KIE rutiinset kasutamist vahelduva lonkamise ravis soovitada. Tulevikus on vajalikud suuremad ja mitme keskuse vahelised uuringud, et täpsustada, kas teatud patsientide alarühmad võiksid siiski KIE-st kasu saada.
