Kliinilise meditsiini instituudi peamised teadusteemad

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5341

Faculty email:
hv.dekanaat [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
ajaloo ja arheoloogia instituut

Faculty link:
www.flaj.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5651

Faculty address:
Jakobi 2, 51005 Tartu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Faculty link:
keel.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5221

Faculty email:
keeleteadus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
filosoofia ja semiootika instituut

Faculty link:
www.flfi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5314

Faculty email:
filosoofia.semiootika [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
kultuuriteaduste instituut

Faculty link:
www.flku.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5223

Faculty email:
kultuuriteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 16, 51003 Tartu
maailma keelte ja kultuuride kolledž

Faculty link:
maailmakeeled.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
keeled [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 4, 50409, Tartu
usuteaduskond

Faculty link:
us.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5300

Faculty email:
us [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
Viljandi kultuuriakadeemia

Faculty link:
kultuur.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
435 5232

Faculty email:
kultuur [at] ut.ee

Faculty address:
Posti 1, 71004 Viljandi

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5900

Faculty email:
sotsiaalteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
haridusteaduste instituut

Faculty link:
www.ht.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6440

Faculty email:
haridus [at] ut.ee

Faculty address:
Salme 1a–29, 50103 Tartu
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Faculty link:
skytte.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5582

Faculty email:
skytte [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36–301, 51003 Tartu
majandusteaduskond

Faculty link:
majandus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6310

Faculty email:
majandus [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
psühholoogia instituut

Faculty link:
psychology.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5902

Faculty email:
psyhholoogia [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 2, 50409 Tartu
õigusteaduskond

Faculty link:
oigus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5390

Faculty email:
oi [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 20–324, 50409 Tartu
ühiskonnateaduste instituut

Faculty link:
yti.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5188

Faculty email:
yhiskonnateadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
Narva kolledž

Faculty link:
www.narva.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
740 1900

Faculty email:
college [at] narva.ut.ee

Faculty address:
Raekoja plats 2, 20307 Narva
Pärnu kolledž

Faculty link:
www.pc.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
445 0520

Faculty email:
info [at] pc.ut.ee

Faculty address:
Ringi 35, 80012 Pärnu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5326

Faculty email:
med [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
bio- ja siirdemeditsiini instituut

Faculty link:
biomeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4210

Faculty email:
bsmi [at] ut.ee

Faculty address:
Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
farmaatsia instituut

Faculty link:
farmaatsia.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5286

Faculty email:
pharmacy [at] ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
hambaarstiteaduse instituut

Faculty link:
hambaarstiteadus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
731 9856

Faculty address:
Raekoja plats 6, 51003 Tartu
kliinilise meditsiini instituut

Faculty link:
kliinilinemeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5323

Faculty email:
kmi [at] ut.ee

Faculty address:
L. Puusepa 8, 50406 Tartu
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Faculty link:
tervis.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4190

Faculty email:
dph [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Faculty link:
www.kk.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5360

Faculty email:
kkdek [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 5–205, 51005 Tartu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5820

Faculty email:
ltt [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
arvutiteaduse instituut

Faculty link:
cs.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5445

Faculty email:
ics [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
genoomika instituut

Faculty link:
www.genoomika.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4000

Faculty email:
egv [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23b, 51010 Tartu
Eesti mereinstituut

Faculty link:
mereinstituut.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
671 8902

Faculty address:
Mäealuse 14, 12618 Tallinn
füüsika instituut

Faculty link:
www.fi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty address:
W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
keemia instituut

Faculty link:
chem.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5261

Faculty email:
chemistry [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 14a, 50411 Tartu
matemaatika ja statistika instituut

Faculty link:
math.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5860

Faculty email:
ltms [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Faculty link:
tymri.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5027

Faculty address:
Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
Tartu observatoorium

Faculty link:
www.kosmos.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4510

Faculty email:
kosmos [at] ut.ee

Faculty address:
Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
tehnoloogiainstituut

Faculty link:
tuit.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4800

Faculty email:
info [at] tuit.ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
ökoloogia ja maateaduste instituut

Faculty link:
www.omi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5835

Faculty email:
om [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Asutused

raamatukogu

Faculty link:
utlib.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5702

Faculty email:
library [at] utlib.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
teaduskool

Faculty link:
teaduskool.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5581

Faculty email:
teaduskool [at] ut.ee

Faculty address:
Uppsala 10, 51003 Tartu
muuseum

Faculty link:
muuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5674

Faculty email:
muuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 25, 51003 Tartu
loodusmuuseum ja botaanikaaed

Faculty link:
natmuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6076

Faculty email:
loodusmuuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Tugiüksused

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4809

Faculty email:
eik [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009, Tartu
grandikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6215

Faculty address:
Raekoja plats 9, 51004 Tartu
hankeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6632

Faculty email:
tuuli.ilula [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
infotehnoloogia osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6000, arvutiabi: 737 5500

Faculty email:
ito [at] ut.ee, arvutiabi [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kantselei

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5606

Faculty email:
kantselei [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kinnisvaraosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5137

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kirjastus

Faculty link:
www.tyk.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
+372 737 5945

Faculty email:
tyk [at] ut.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
personaliosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5145

Faculty email:
personal [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
rahandusosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5125

Faculty email:
rahandus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 4, 51005 Tartu
rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6123

Faculty email:
iro [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
rektoraat
rektoraadi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5600

Faculty email:
rektor [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 51014 Tartu
siseauditi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
siseaudit [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
Tallinna esindus

Faculty link:
www.ut.ee/et/tallinna-esindus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6600

Faculty email:
esindus [at] tallinn.ut.ee

Faculty address:
Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5687

Faculty email:
info [at] ut.ee, avalik [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
õppeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5620

Faculty address:
Ülikooli 18, 50090 Tartu
üliõpilasesindus

Faculty link:
tyye.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
info [at] tyye.ee

Faculty address:
Ülikooli 18b, 51005 Tartu

Muud üksused

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Faculty link:
www.tysk.ee

Faculty phone:
737 5371

Faculty email:
info [at] tysk.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasküla

Faculty link:
www.campus.ee

Faculty phone:
740 9959

Faculty email:
info [at] campus.ee

Faculty address:
Narva mnt 25, 51013 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja

Faculty link:
www.tym.ee

Faculty phone:
730 2400

Faculty email:
tym [at] ut.ee

Faculty address:
Kalevi 24, Tartu
SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Faculty link:
www.kliinikum.ee

Faculty phone:
731 8111

Faculty email:
kliinikum [at] kliinikum.ee

Faculty address:
L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
Tartu Ülikooli Sihtasutus

Faculty link:
www.sihtasutus.ut.ee

Faculty phone:
737 5852

Faculty email:
tysiht [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a–106, Tartu
Vaata kõiki muid üksusi

Instituudi õppejõud ja teadlased juhivad umbes 30 erineva teadusprojekti elluviimist. Teadustöö on tihedalt integreeritud teiste meditsiiniteaduste valdkonna instituutidega, ennekõike bio- ja siirdemeditsiini instituudiga.

Siinkohal on ära toodud kliinilise meditsiini instituudi peamised teadusteemad.

COVID-19 projektid

Projekti nimi: Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtumite baasil

Käesolevas projektis kirjeldame 2020. aastal Eestis haiglaravil olnud COVID-19 patsientide ravitulemusi ja selgitame välja halvema haiguskulu riskifaktorid. Hindame rakendatud ravivõtete variaabelsust Eestis ning vastavust ravistandarditele. Analüüsime COVID-19 haigete immuunvastust nii haiglasoleku ajal kui ka hilisemas perioodis ning püüame selgitada immuunvastuse kujunemise ja püsimise ajalise dünaamika Eesti kohordil. Geneetilised uuringud aitavad selgitada, millised on Eesti populatsiooni pärilikud riskifaktorid COVID-19 haigestumiseks. Selgitame COVID-19 läbipõdenute plasma efektiivsust COVID-19 patsientide ravis. Projektis on esindatud Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini, epidemioloogia ja statistika, immunoloogia, viroloogia ja geneetika alane kompetents koostöös kõigi Eesti haiglatega, kus COVID-19 patsiente raviti. See annab aluse Eestile oluliste praktiliste järelduste tegemiseks tervishoiu organisatsiooni toimimiseks nakkushaiguste epideemia puhkemisel. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2021-2022
Kontakt: professor Joel Starkopf Joel.Starkopf [ät] ut.ee

Lisaks koordineerib kliiniliste uuringute keskus mitmeid COVID-19 teadusuuringuid. Loe lähemalt keskuse kodulehelt.

Kliiniliste uuringute keskus

Projekti nimi: Kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamine

Eesti teadustaristu teekaardi objektide nimekirja kuuluva Riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse (RSKTK) käesoleva perioodi eesmärgiks on kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamine ja seoses sellega on loomisel Kliiniliste uuringute keskus. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Projekti kestus: 2017-2021
Kontakt: dr Katrin Kaarna Katrin.Kaarna [ät] ut.ee

Anestesioloogia ja intensiivravi

Projekti nimi: Allopurinooli toime koos hüpotermiaga hüpoksilis-isheemilise ajukahjustuse neurokognitiivsele tulemile

Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2016-2021
Kontakt: professor Tuuli Metsvaht Tuuli.Metsvaht [ät] ut.ee

Projekti nimi: Äge mesenteriaalisheemia: diagnoosimise ja ravi algoritmi loomine

Äge mesenteriaalisheemia (AMI) on harvaesinev, aga väga kõrge suremusega (50-70%) patoloogia. AMI erinevate vormidega (oklusiivne arteriaalne ja venoosne, mitteoklusiivne) patsiendid satuvad erinevate meditsiinierialade spetsialistide (erakorralise meditsiini arstid, veresoontekirurgid, radioloogid, abdominaalkirurgid, gastroenteroloogid, intensiivraviarstid) vaatevälja. Spetsiifiliste sümptomite ja biomarkerite puudumine, erinevate erialade spetsialistide erinev käsitlus, ning võimalik et ka ajalooline arusaam AMIst kui surmavast haigusest on tinginud olukorra, kus puudub ülevaade AMI esinemissagedusest, ning ka erialadeülene AMI diagnoosimise ja ravi algoritm. Samas viitavad hiljutiste uuringute esialgsed tulemused asjaolule, et spetsialiseeritud keskuses on võimalik saavutada AMI madal suremus. Meie projekti eesmärgiks on mitme järjestikuse uuringu tulemustele toetudes luua AMI diagnoosimise ja ravi algoritm.. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2021-2025
Kontakt: teadur Annika Reintam Blaser Annika.Reintam.Blaser [ät] ut.ee

Dermatoloogia

Projekti nimi: Papuloskvamoossete haiguste mitmetasandiline molekulaarne profileerimine, multikomponentsed biomarkerid ja multioomika analüüs.

Papuloskvamoossed haigused on kroonilised põletikulised nahahaigused (KPNH), mis omavad märkimisväärset negatiivset mõju patsientide füüsilisele, emotsionaalsele ja psühhosotsiaalsele heaolule. Nimetatud haigusgrupi peamisteks esindajateks on psoriaas, lame lihhen (LL) ja punane karva-kliiketendustõbi (PKK). Sageli on algfaasis nende haiguste eristamine keeruline, kuid samas vajavad nad erisugust ravi. Seetõttu on tarvidus paremini mõista nimetatud haiguste patogeneesi, mis viiks täpsema biomarkeritest lähtuva diagnostikani. Omades KPNH uurimise kogemust, on siinkohal eesmärgiks rakendada suuremahulisi analüüsimeetodeid, et uurida harvemaid ja teaduslikult eiratumaid haigusi – palmoplantaarset pustulaarset psoriaasi (PPP), LL ja PKK – ning kirjeldada nende kattuvaid ja olulisi eristavaid omadusi. Saadud andmed võimaldavad masinõppe meetodite kaudu multikomponentsete biomarkerite väljatöötamist ning sidustav multioomika analüüs selgitab omakorda selle füsioloogilist tagapõhja.. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2021-2025
Kontakt: professor Külli Kingo Kylli.Kingo [ät] ut.ee

Hematoloogia ja onkoloogia

Projekti nimi: Glioblastoomi uued DNA reparatsiooni mõjutavad ravivalikud: in vitro testidest akadeemilise kliinilise uuringuni

Projektil on kaks põhilist eesmärki: (1) leida eelkliiniliste katsete käigus toimivaim ravimi, ravimi ja/või kiiritusravi kombinatsioon glioblastoomi raviks, (2) koostada vastavalt saadud tulemustele algfaasi (I-II faasi) kliinilise uuringu protokoll ning alustada kliinilise uuringuga. Projekti finantseeritakse Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi baasfinantseerimise vahenditest.

Projekti kestus: 2019-2022
Kontakt: kaasprofessor Jana Jaal Jana.Jaal [ät] ut.ee

Kardioloogia

Projekti nimi: Arterite ateroskleroosi funktsionaalne, metaboloomiline ja geneetiline profileerimine. Uudsete riski hindamise algoritmide juurutamine kliinilises praktikas

Südame-veresoonkonna haigused (SVH) on juhtivaks surmapõhjuseks kogu maailmas, samuti Eestis. SVH käsitluse võtmeküsimuseks on olemasolevate preventsiooni ja ravistrateegiate parandamine, integreerides neisse uusi tõenduspõhiseid teadmisi. Käesoleva uuringu peamine eesmärk on SVH metaboolse ja geneetilise profiili määramine, selle sidumine varajase vaskulaarkahjustusega, mis loob võimalusi uute SVH riskiskooride väljatöötamiseks ning nende rakendamiseks kliinilisse praktikasse. Antud teadusprojekt on jätkuks meie varasematele projektidele, kus alustati esmakordselt Eestis arterite kahjustuse biokeemilise ja funktsionaalse hindamisega erinevate haigusemudelite abil, loodi Endoteeli Uurimiskeskus, Eesti müokardiinfarktiregister ja alustati sportlaste kohortuuringuga kardiovaskulaarsete riskitegurite pikaaegseks hindamiseks. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2019-2023
Kontakt: professor Jaan Eha Jaan.Eha [ät] ut.ee

Projekti nimi: Arterite funktsionaal-metaboloomiline kontseptsioon perifeersete arterite haiguse korral: alajäseme isheemia patofüsioloogiast prognostiliste biomarkeriteni

Perifeersete arterite haigus (PAH) on pahaloomulise vaskulaarse fenotüübi väljendus. Neil haigetel esineb mitmeid kordi sagedamini tõsiseid südame- ja veresoonkonna haiguste tüsistusi võrreldes teiste ateroskleroosihaigetega. Haiguse progresseerumine võib viia alajäseme amputatsioonini, mis on elukvaliteeti laastav ja ühiskonnale tervikuna suur sotsiaalmajanduslik koormus. Tänapäeval kasutusel olevad PAH ravivõimalused on aga suhteliselt väheefektiivsed. Seetõttu on vajalikud teadusuuringud, mis selgitaksid täpsemalt haiguse patogeneesi, et seeläbi leida uusi prognostilisi biomarkereid ja täppisravi sihtmärke. Käesolevas täpse uuringufookusega projektis plaanime me esmakordselt PAH haigetel: a) välja selgitada uusi patofüsioloogilisi haigusmehhanisme isheemilise alajäseme mudelis; b) hinnata arterite funktsionaal-metaboloomilise profiili prognostilist mõju; c) kirjeldada haiguse patogeneetilist kulgu alajäseme verevarustuse taastamise järgselt.. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2021
Kontakt: professor Jaak Kals Jaak.Kals [ät] ut.ee

Kliiniline geneetika

Projekti nimi: Haruldaste kaasasündinud lihashaiguste ja neurometaboolsete haiguste diagnostika ja levimus

Harvikhaiguseks loetakse haigust kui ta esineb vähem kui 1 inimesel 2000-st ja 80% neist on geneetilise tekkega. Ligikaudu 3000 harvikhaigusele on olemas diagnostiline test, kuid enamusel neist puudub täpne diagnostika meetod. Erinevate diagnostikaviiside kombineerimine (multi-oomika) ja rahvusvaheline koostöö on vajalik nende diagnostilise efektiivsuse tõstmiseks. Esmalt me avastame uusi harvaesinevaid lihas- ja neurometaboolseid haigusi kombineerides genoomi, transkriptoomi, metaboloomi ja histopatoloogilisi uurimistulemusi. Teiseks me võrdleme kaasasündinud müopaatiate ja mitokondriaalsete haiguste kliinilist fenotüübi, lihase morfotüübi ja genotüübi tulemusi. Nende andmete alusel me hindame erinevate diagnostika töövoogude edukust ja kulutõhusust traditsioonilist ning moodsat diagnostikateed omavahel võrreldes. Kolmandaks me uurime harvikhaiguste esinemissagedust, kontsentreerudes peamisel ravitavatele haigustele ja eesmärgiga tõsta nende diagnostilist edukust. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2019-2023
Kontakt: professor Katrin Õunap Katrin.Ounap [ät] ut.ee

Projekti nimi: Haruldaste haiguste genoomika: eksoomi sekveneerimist täiendavate metoodikate arendamine

Kuigi eksoomi sekveneerimine on hüppeliselt kasvatanud haruldaste geneetiliste haiguste diagnostika efektiivsust, jääb siiski umbes pooltel monogeense haiguse kahtlusega patsientidest täpne molekulaarne diagnoos leidmata. See aga ei võimalda neile peredele pakkuda täpset geneetilist nõustamist ja seab piirid patsientide ravile näiteks uute geeniteraapia võimaluste osas. Eksoomi sekveneerimine võimaldab avastada punktmutatsioone küll kõigis geenides, aga antud projektis uuritakse madala katvusega genoomi sekveneerimist täiendava analüüsina, et kulutõhusalt leida ka suuremaid struktuurseid genoomi muutusi ja mitokondriaalse DNA mutatsioone. Lisaks kasutatatakse RNA sekveneerimist haruldaste haiguste põhjuse leidmiseks. Antud projekti eesmärgiks on nende analüüside tõhususe hindamine eksoom-negatiivsetel patsientidel, uute bioinformaatiliste meetodite arendamine ja uute geneetiliste haiguste leidmine. Projekti tulemusi on võimalik tulevikus rakendada kliinilises diagnostikas. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2020-2022
Kontakt: kaasprofessor Sander Pajusalu Sander.Pajusalu [ät] ut.ee

Projekti nimi: Suurte sarkomeeriliste geenide diagnostilise efektiivsuse suurendamine

Kaasasündinud müopaatiad on pärilikud haigused, mille korral on kahjustatud perifeersed skeletilihased (SMD). SMD on väga suur grupp pärilikke lihashaigusi, mis võivad olla väga erineva algusaja, progresseerumise ja lihaste haaratusega. Selline suur SMD-de kliiniline variaabelsus ja kindla genotüüüp-fenotüüp korrelatsiooni puudumine ning nendega seotud geenide (eriti TTN ja NEB) suurus teeb diagnostilise protsessi väga keeruliseks. Ligikaudu pooled SMD patsiendid ei oma molekulaarset diagnoosi sõltumata intensiivsest uurimisprotokollist, mis sisaldab kliinilist, histoloogilist, radioloogilist ja geneetilist testimist. SMD-de molekulaarne diagnoos on vajalik optimaalse ravi, korrektse prognoosi ja täpse geneetilise nõustamise teostamiseks. Ka ei ole teada TTN ja NEB geeni funktsionaalsed mõjud inimese organismile. Antud projekt toob esile sünergistliku koostöö klinitsistide, geneetikute, patoloogide, füsioloogide, biofüüsikute ja patsientide organisatsioonide vahel. Eesmärk on parandada diagnostilist töövoogu skeletilihaste haigustele, mis on tingitud suurtes - TTN (titin) ja NEB (nebulin) esinevatest muutustest kasutades nende uurimiseks uudseid tehnoloogiaid (5 tööpaketti). Meie eesmärgiks on disainida ja valideerida uued töömeetodid, mis saaksid kasutusele võetud suurtes klinitsistide ja teadlaste gruppides, kes töötavad selliste haigustega ning iseloomustada funktsionaalselt genotüüp fenotüüp korrelatsioone antud haiguste korral.

Projekti kestus: 2020-2023
Kontakt: professor Katrin Õunap Katrin.Ounap [ät] ut.ee

Lastehaigused

Projekti nimi: Jätkusuutliku globaalse platvormi loomine kliiniliste uuringute, rakendusteaduse ja jälgimise meetmete integreerimise teel resistentsetest bakteritest põhjustatud infektsioonide ennetamiseks

Ligikaudu 10% vastsündinutest hospitaliseeritakse Euroopas vastsündinute intensiivravi osakondadesse. Kriitilises seisundis vastsündinud on haavatav populatsioon, kellel on suur risk koloniseeruda resistentsete bakteritega. Sepsis on vastsündinuil üks sagedasemaid intensiivravi tüsistusi, mis on seotud kõrge suremuse ja halvema psühhomotoorse arengu tulemiga. Vaatamata sellele, et üha rohkem on andmeid vastsündinute kolonistasiooni kohta reistentsete bakteritega, on täna väga vähe usaldusväärseid andmeid globaalselt rakendatavate infektsiooni ennetamise ja kontrolli meetmete kohta. NeoIPC projekt keskendub vastsündinute resistentsete bakteritega koloniseerumise ja infektsioonide ennetamise ja käsitluse uute lähenemiste välja töötamisele. Projekt tugineb ja arendab edasi koostööd 13 partneri vahel, kellel on olemas arvestatav eelnev kogemus olulistes valdkondades nagu vastsündinute infektsioonid, inektsioonikontroll, mikrobioloogia ja haiglatekkeste infektsioonide järelvalve. NeoIPC eesmärgiks on välja töötada ja rakendada uudseid lähenemisi hindamaks infektsioonide ennetamise ja kontrolli meetmete tõhusust, kombineerides selleks randomiseeritud kliinilise uuringu, rakendusteaduse sobivate strateegiate ja suunatud järelvalve uudsete kliiniliste ja genotüpiseerimise meetodite võimalusi. Kaugemaks eesmärgiks on luua laialdaselt rakendatav üle-Euroopaline võrgustik parandamaks infektsioonikontrolli vastsündinute ravis. See saavutatakse kuue omavahel tihedalt seotud ülesannete paketi kaudu, mille ülesandeks on klaster-randomiseeritud uuringu ja rakendusteadusliku lähenemise koostöös välja selgitada naha antiseptika mõju vastsündinu haiglatekkese sepsise esinemissagedusele ja resistentsete bakteritega kolonisatsioonile ning välja töötada rakendusstrateegiad, mis hõlmaksid optimaalset järelevalvet ning lähtuksid konkreetsete osakondade vajadustest ja tagaksid projekti käigus välja töötatud meetmete jätkusuutliku rakendamise. neoIPC eesmärgiks on luua globaalselt rakendatav tulemus vähendamaks resistentsete mikroorganismide haiglasisest ülekannet, luua vajalikud tingimused rahvusvaheliseks koostööks selles valdkonnas ning seeläbi saavutada laiaulatuslik ja kestev tulemus intensiivravi vajavate vastsündinute jaoks.. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2021-2026
Kontakt: professor Tuuli Metsvaht Tuuli.Metsvaht [ät] ut.ee

Projekti nimi: Lapseea sagenevate krooniliste haiguste eksposoomilised tegurid

Projekt uurib eksposoomi sisemiste ja väliste tegurite omavahelisi seoseid eesmärgiga välja selgitada uusi põhjuslikke mehhanisme lapseea 1. tüüpi diabeedi, allergia ja rasvumise tekkes. Pearõhk on suunatud elukeskkonnale kodu sees ja selle ümbruses, soole mikrobioomile ja kehalisele aktiivsusele, kasutades selleks juba kogutud andmeid ja uuringumaterjale DIABIMMUNE jälgimisuuringust. Uues interventsiooniuuringus, mille eesmärk on laste allergia vähendamine, viies nad imikueas kokku kõrge mikrobioloogilise mitmekesisusega materjalidega, uurime lisaks mulla mikrobioloogilist mitmekesisust imiku kodukoha lähiümbruses. Kõik see loob suurepärase võimaluse avastada uusi eksposoomi sisemisi ja välimisi tegureid 1. tüüpi diabeedi, allergia ja rasvumise tekkes ning arengus lapseeas. Uuringutulemustest võivad selguda uued potentsiaalsed riski- ja kaitsetegurid varasest lapse-ja puberteedieast ning elukeskkonnast, mis võivad mõjutada nende haiguste teket ja/või edasist progresseerumist. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2021
Kontakt: professor Vallo Tillmann Vallo.Tillmann [ät] ut.ee

Projekti nimi: Orfaneti võrgustik

Haruldaste haiguste võrgustiku Oprhanet tööshoidmine ja uuendamine Eestit puudutavate andmetega. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2018-2021
Kontakt: professor Vallo Tillmann Vallo.Tillmann [ät] ut.ee

Projekti nimi: Enneaegsena sündinud laste ja täiskasvanute uuringud

Projekti eesmärgiks on parandada väga enneaegsena (<32 rasedusnädala) või väga väikese sünnikaaluga (<1500g) sündinud laste ja täiskasvanute tervist, arengut ja elukvaliteeti kogu nende elukaare jooksul. Eesmärgi saavutamiseks koondatakse Euroopa antud sihtgruppide kohordid, analüüsitakse nende andmeid ja muutusi ajas, sest perinataalmeditsiin ning vastsündinute intensiivravi on teinud läbi suure arengu, mis on mõjutanud erinevate sünnikohortide ja nende perede saatust. Projektis töötatakse välja uued metoodikad ja vahendid, et saada sujuvamalt ning süvendatult andmeid olemasolevate ja uute sihtgrupi kohortide elukvaliteedi uurimiseks ja parandamiseks. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2017-2021
Kontakt: kaasprofessor Heili Varendi Heili.Varendi [ät] ut.ee

Projekti nimi: Ravimresistentne epilepsia lapseeas: haigestumus, levimus, struktuur ja etioloogia Eestis

Epilepsia on sagedaseim lapseea neuroloogiline haigus ja 30% lapseeas algavatest epilepsiatest on ravile raskesti alluvad (RRE). Epileptiline aktiivsus võib viia psühhomotoorse arengu regressioonile ja kognitiivsete funktsioonide häirumisele ehk epileptilise entsefalopaatia (EE) kujunemisele. EE on heterogeenne haiguste grupp, kus epileptilised sündroomid erinevad avaldumise, arengus mahajäämuse, etioloogia, neuropsühholoogilise defitsiidi, elektroentsefalograafia mustri, hoogude tüübi ja prognoosi osas. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada RRE esmashaigestumust, levimust, struktuuri ja põhjuseid Eestis. Antud töö tähtsaim eemärk on RRE geneetiliste ja strukturaalsete põhjuste leidmine, mis võimaldab varajast põhjuslikku diagnoosi ning väldib mittevajalikke uuringuid. Samuti võimaldab uuring leida sobivaima ravimeetodi või ravimi ja on oluline komponent perekonna informeerimisel võimaldades kordusriski hindamist edasiste raseduste planeerimisel ning prenataalset testimist. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2019-2022
Kontakt: teadur Klari Heidmets Klari.Heidmets [ät] ut.ee

Projekti nimi: Pideva glükoosi monitoorimise kliiniliste rakenduste profiili laiendamine

Pidev glükoosi monitoorimine (PGM) on muutumas tavaliseks kliiniliseks praktikaks glükoosi taseme jälgimisel esimest tüüpi diabeeti põdevatel patsientidel. Lisaks sellele on rida patsiente, näiteks patsiendid intensiivravil, vastsündinud, süsteemseid lükokortikosteroide (SGK) tarvitavad patsiendid, kelle puhul informatsioon veresuhkrute dünaamika kohta on oluline kuid PGM kasutamise kogemus on vähene ja antud praktika kliiniline efektiivsus ebaselge. Käesolevasse uuringusse planeerime kaasata kaks erinevat patsientide alarühma: 1) kõrgenenud hüpoglükeemia riskiga vastsündinud; 2) erinevate näidustustega SGK tarvitavad patsiendid. Töö põhieesmärgiks on kirjeldada PGM efektiivsust erinevates kliinilistes olukordades ja otsustamisprotsessides. Vastsündinutel kasutame PGM, et hinnata praeguse rakendatava hüpoglükeemia ravi efektiivsust kõrgenenud hüpoglükeemia riski korral. Kõrgdoosis SGK kasutavatel patsientidel kirjeldame veresuhkru dünaamilisi muutusi peale ravi alustamist. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2019-2022
Kontakt: lektor Aleksandr Peet Aleksandr.Peet [ät] ut.ee

Projekti nimi: Little-NIRVANA- VR keskkond lastel valuravis

Igal aastal puutuvad mitmed miljonid lapsed kokku valusate meditsiiniprotseduuridega nagu vaktsineerimine, vereproovide võtmine, väikeoperatsioonid või invasiivsed uuringud. Sageli tajuvad lapsed neid protseduure hirmutavatena, millega võib kaasuda uuringu ebaõnnestumine, pikaajalisem paranemine ja suurenenud ärevus, mis võib püsida ka täiskasvanu eas. Suurem osa neist lastest võib saada kasu VR meetodi abil tähelepanu kõrvalejuhtimisest valulikust protseduurist, et vähendada hirmu ja valu. Seni kasutatavad vahendid ei ole piisavalt efektiivsed ega vasta kliinilistele ja psühholoogilistele nõutele. Little- Nirvana eesmärk on arendada (ja valideerida) uudset, lastearstidele sobilikku valujuhtimise lahendust, mis on suunatud empaatia ja usalduse suurendamiseks. Little- Nirvana koosneb kodus kasutatavast õpetlikust valujuhtimise aplikatsioonist ja multisensoorsest VR rakendusest, mida kasutatakse haigla baasil.

Projekti kestus: 2020-2022
Kontakt: kaasprofessor Anneli Kolk Anneli.Kolk [ät] ut.ee

Projekti nimi: Puutetundliku tehnoloogia ja virtuaalse keskkonna ühendatud võimsus sotsiaalse ja kognitiivse defitsiidi ravis lastel (PowerVR)

Närvisüsteemi haigustega (NSH) lastel esineb sageli sotsiaalsete oskuste defitsiit, mis põhjustab koolikiusamist, sõprade vähest toetust või nende puudumist. Kahjuks puuduvad teaduspõhised uuringud suhtlemisraskuste (SR) kaasaegse ravi osas. Moodsa interaktiivse keskkonna kasutamine pediaatrilises neurorehabilitatsioonis on uus kiiresti arenev valdkond. Treeningu käigus toimub keeruliste sotsiaalsete olukordade interaktiivne lahendamine ja koostööoskuste arendamine. Töö eesmärgiks on uurida puutetundliku tehnoloogia (MMT) ja virtuaalse (VR) keskkonna baasil loodud töövahendi PowerVR efektiivsust kognitiivsete ja SR laste ravis psühhoteraapiaga võrreldes, luues teaduspõhised ravijuhised, õpetades personali ja üliõpilasi. Töö on randomiseeritud paralleelgruppide uuring haarates 90 NSH ja 60 kontrollgrupi last vanuses 8-13.a. Plaanis on 10 sekkumist kord nädalas alustades treeningutega VR-l, jätkates paaristreeningutega MMT-l koos primaarse ja sekundaarse (1.a.) raviefekti hindamisega. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2020-2023
Kontakt: kaasprofessor Anneli Kolk Anneli.Kolk [ät] ut.ee

Projekti nimi: Sotsiaalsete oskuste ja eestikeelse suhtluskõne arendamine närvisüsteemi kahjustusega lastel kasutades suhtlemisroboteid

Projekti eesmärgiks on koos robootika ja informaatika ekspertidega õpetada robotile suhtlemist eesti keeles ja vastamist lapse kõnele, et arendada sotsiaalse defitsiidi, kõneprobleemide ja õpiraskutega laste suhtlemisoskust, sõnavara ja mitteverbaalset kommunikatsiooni. Teine eesmärk on võtta kasutusele suhtlemisrobotid pediaatrilises neurorehabilitatsioonis. Projekti rahastatakse Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetuse fondist.

Projekti kestus: 2020-2021
Kontakt: kaasprofessor Anneli Kolk Anneli.Kolk [ät] ut.ee

Neuroloogia ja neurokirurgia

Projekti nimi: Reetina periflebiit kui polüskleroosi subfenotüübi ja prognostiline marker

Sclerosis multiplex (MS) on heterogeense immuunmehanismiga kesknärvisüsteemi demüeliniseeriv haigus, mis on vahendatud nii rakulise immuunsuse kui antikehade poolt. MS immuunpatogeneesi kohta individuaalstel juhtudel on seni vähe kliinilisi markereid. Reetina periflebiit (RP) võib osutuda kliiniliselt kasutatavaks markeriks, kuna on lihtsalt ja odavalt tuvastatav silmapõhja vaatlusel. Töö eesmärgiks on uurida RP esinemissagedust ja seost MS aktiivsusega, kliiniliselt ja radioloogiliselt isoleeritud sündroomi konverteerumise riski MS-ks võrdlevalt RP positiivsel ja negatiivsel haigetegrupil, hinnata RP kollete seost hiljutikirjeldatud leptomeningeaalsete kolletega MS puhul, täpsustada RP olemust s.h. iseloomustada prevaleeruvaid immuunmehanisme nimetatud patsientidel. Töö võimaldab arusaamist RP olemusest laiemalt ja immunoloogilise profiili määratlemist, pakkuda täiendavat kliinilist markerit MS fenotüübi täpsustamisel ja sellest lähtuvalt individuaalsete ravivalikute tegemisel. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2019-2022
Kontakt: teadur Janek Vilisaar Janek.Vilisaar [ät] ut.ee

Projekti nimi: Perifeerse närvisüsteemi haaratus Parkinsoni tõve korral

Parkinsoni tõbe peetakse tänapäeval enamaks kui dopaminergilisi neuroneid haaravaks liigutushäireks -süsteemseks haiguseks: α-sünukleiini ladestumist on leitud ka perifeerses närvisüsteemis, ning Parkinsoni tõvega patsientidel esineb polüneuropaatiat tavapopulatsioonist sagedamini. Meie eesmärgiks on uurida polüneuropaatiat Parkinsoni tõvega patsientidel interdistsiplinaarselt: kliiniliselt, neurofüsioloogiliselt ja nahabiopsiate baasil. Neurokeemilised ja geneetilised hiiremudelid aitavad uurida polüneuropaatiat ilma patsientidel kasutatava levodopa ravitoimeta. Hiiremudelist pärit dorsaaljuure ganglioni rakud aitavad selgitada välja ioonkanalite ekspressiooni muutusi ja α-sünukleiini toimet mitokondrite funktsioonile. Käesoleva teadusprojekti eesmärgiks on uurida polüneuropaatia levimust ja kliinilisi karakteristikuid Eesti Parkinsoni tõvega patsientidel, ning sellega seonduvaid võimalikke haiguse progresseerumise biomarkereid. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2020-2024
Kontakt: professor Pille Taba Pille.Taba [ät] ut.ee

Personaalmeditsiin, genoomika, patsiendiohutus, biopangad, bioteadused

Projekti nimi: Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses

Uuringu eesmärk on arendada, valideerida ja hinnata uusi geneetilist informatsiooni kaasavaid lähenemisi haigusriskide arvutamiseks ning nende kasutamiseks igapäeva meditsiinis haiguste ennetamiseks ja ravi tõhustamiseks. Samuti on plaan töötada välja personaalmeditsiini teenusemudel. Projekti teine eesmärk on testida personaalmeditsiini andmetaristut ja otsustustuge, kaardistada ilmnevad probleemid ja pakkuda välja kliiniliste komponentidega seonduvaid lahendusi süsteemide täiustamiseks. Projekti lõpus saab uuringu tulemuste põhjal otsustada, kuidas juurutada personaalmeditsiin rinnavähi ning südame- ja veresoonkonnahaigustega seonduvate probleemide ennetamisel ja ravil ning ka uutes lisanduvates valdkondades Eesti tervishoiusüsteemis. See võimaldaks muuta personaalmeditsiini osaks tervisemajanduse teadus- ja arendustegevusest ning ettevõtluse arengust. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2018-2021
Kontakt: kaasprofessor Jana Jaal Jana.Jaal [ät] ut.ee

Projekti nimi: Genoomika, Evolutsiooni ja Meditsiini Keskus

Tegemist on kliinilise meditsiini instituudi ja genoomika instituudi ühisprojektiga. Planeeritava ERA õppetooli – Genoomika, Evolutsiooni ja Meditsiini keskuse (cGEM) eesmärgiks on rakendada genoomika ja meditsiini arenguid evolutsiooniteadlikus kontekstis, et võtta arvesse erinevate populatsioonide evolutsioonilist trajektoori, mille tulemusena on arenenud erinev eelsoodumus mitmetele levinud haigustele. Selle eelduseks on teadmised erinevate segapopulatsioonide geneetiliste riskifaktorite kohta, ning vahendid selle geneetilise eelsoodumuse tuvastamiseks. Oma eesmärkide saavutamiseks koondame Eesti Biokeskuses, Eesti Geenivaramus ja Kliinilise Meditsiini Instituudis leiduva oskusteabe. Kolme teaduskeskuse sünergia tekitab meie põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku teadusvõimekuse, mis võimaldab meil rakendada terviklikku lähenemist mõistmaks mitmete levinud haiguste evolutsioonilisi tekkemehhanisme, arendamaks erinevatele segapopulatsioonidele sobivaid riskiennustusmudeleid, ning leidmaks võimalusi nende saavutuste rakendamiseks igapäevases tervishoiupraktikas. Oma tegevuse käigus hindame erinevate molekulaarsete radade mutatsioonimäära inimpopulatsioonide evolutsiooni, migratsiooni ja segunemise lõikes, ning uurime demograafilise ajaloo ja lokaalse adaptatsiooni rolli mutatsiooniprotsesside globaalsete mustrite kujundamisel, keskendudes eelkõige piirkondlikele erinevustele, mis mõjutavad inimeste eelsoodumust levinud haigustele. cGEM kasutab oma rahvusvahelist koostöövõrgustikku ning kohalikke biopanku segapopulatsioonidele sobivate personaalmeditsiini rakenduste arendamiseks, mis võimaldaksid ennustada mõningate levinumate haiguste (sh metaboolsed ja kardiovaskulaarsed haigused ning erinevad vähivormid) riski. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2018-2023
Kontakt: professor Andres Salumets Andres.Salumets [ät] ut.ee

Projekti nimi: Patsiendiohutuse uurimiskeskuse arendamine Tartu Ülikoolis

Patsiendiohutus on tõsine probleem kogu maailma tervishoius – ligikaudu iga kümnes patsient kogeb tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevat kahju, mis iga-aastaselt toob kaasa ca 23 miljonit aastat tervisekadu (DALY). Ohutuma tervishoiuteenuse üheks olulisemaks eelduseks on teadusuuringute edendamine patsiendiohutuse valdkonnas. PATSAFE projekti eesmärgiks on edendada ja täiustada Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudi patsiendiohutuse alase teadustöö võimekust, täiustades akadeemiliste töötajate ja doktorantide teadmisi ning oskusi patsiendiohutuse uurimismetoodika alal koostöös kahe rahvusvaheliselt tunnustatud patsiendiohutuse uurimiskeskusega – Avedis Donabediani Sihtasutus Hispaaniast ja Radboudi Ülikooli Meditsiinikeskusega Hollandist. Projekti raames toimuvatel seminaridel, töötubades ja teadlaste vahetuse käigus täiendatakse teadmisi ja vahetatakse kogemusi erinevate uurimismetoodikate kasutamises patsiendiohutuse valdkonnas. Projekti üks eesmärkidest on kaasata teadustöösse erinevate kliiniliste erialade noorteadlasi, kes edaspidi juhiksid ja koordineeriksid patsiendiohutuse alast teadus- ja arendustegevust nii Tartu Ülikoolis kui kogu Eestis ja tagaksid seeläbi projekti raames väljatöötatud patsiendiohutuse teadustöö strateegia rakendamise ning patsiendiohutuse alase teadustöö jätkusuutlikkuse. Loe lähemalt.

Projekti kestus: 2019-2022
Kontakt: kaasprofessor Kaja Põlluste Kaja.Polluste [ät] ut.ee

Silmahaigused

Projekti nimi: Silma kollatähni esise membraani tekkega seotud terapeutilised märklauad

Premakulaarne membraan (PMM) on haigusseisund, mille käigus tekib võrkkesta sisepinnale sidekoeline moodustis, mis tekitab võrkkesta pinna kortsumise põhjustades sellega nägemise hägustumist ja nägemisteravuse langust. Primaarne PMM, mis avaldub enamasti vanemas eas, on üks levinumaid vitreoretinaalseid haigusi.
Projekti eesmärgiks on: 1) Iseloomustada haiguse arengus olulisi rakke – müofibroblaste; 2) Teha kindlaks geeniregulatsiooni võrgustikud, mis on vajalikud nende diferentseerumisel eellasrakkudest; 3) Teostada regulatoorsete moodulite valideerimine.
Käesoleva projektiga saab jälile haiguse arengus oluliste rakkude (st müofibroblastide) transkriptisoonivõrgustike regulatsiooni häirumisele, mis laseksid aru saada, kuidas need haigusprotsessi suunavad ja mõjutavad. Neid mehhanisme teades on võimalik leida üles võrkkesta pinnal patoloogilise sidekoestumise tagasipööramist võimaldavad terapeutilised märklauad ning leida tulevikus viis PMM seni rahuldamata ravialase vajaduse täitmiseks.
Projekti finantseeritakse Tartu Ülikooli Kliinilise Meditsiini Instituudi baasfinantseerimise vahenditest.

Projekti kestus: 2020-2023
Kontakt: kaasprofessor Kuldar Kaljurand Kuldar.Kaljurand [ät] ut.ee

Sünnitusabi ja günekoloogia

Projekti nimi: Endomeetriumi roll naise viljakust ja raseduse tulemit mõjutava olulise tegurina

Meie TÜ Naistekliiniku uurimisrühm on ainus teaduskollektiiv Eestis, kes tegeleb naise reproduktiivsuse baas-, siirde- ja kliiniliste uuringutega. Naise seksuaal- ja reproduktiivtervis määravad nii naise kui tema järglaste tervise läbi elukaare. Ligi 20% naistest on kogenud elu jooksul viljatust, 15-20% võib rasedus iseeneslikult katkeda ja umbes 10% esineb enneaegset sünnitust. Loote üsasisesel arengul ja raseduse kulul on oluline mõju nii ema kui lapse edasisele tervisele ja elukvaliteedile. Nii viljatus kui ka olulised raseduspatoloogiad, nagu raseduse katkemine ja enneaegne sünnitus, võivad olla põhjustatud emaka ja endomeetriumi talitluse häiretest. Seetõttu kavandame antud projektis uurida emaka talitluse häirete seost viljatuse, kroonilise endometriidi ja endometrioosiga, et paremini mõista nende haiguste tekkemehhanisme ja parandada diagnostika võimalusi. Lisaks plaanime välja töötada mitte-invasiivseid meetodeid rasedustüsistuste varaseks avastamiseks ja ravi planeerimiseks.. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2021-2025
Kontakt: professor Helle Karro Helle.Karro [ät] ut.ee

Projekti nimi: Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste andmekogul põhinevate andmete esitlemine avalikkusele digitaalsete infograafikutena

Projekti eesmärk on olemasoleva seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste andmebaasi põhjal arendada välja avaliku andmeesitluse prototüüp ja lõpplahendusena regulaarselt täiendatavad avalikult kättesaadavad andmed digitaalsete infograafikutena.
Peamisteks sihtrühmadeks on avalikkus, sh potentsiaalsed seksuaalvägivalla ohvrid; kuid ka avalik ja erasektor, sh sotsiaal-, justiits- ja siseministeerium ning nende allasutused (nt sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond, lastemajad, politsei- ja piirivalveamet) ja valdkonnas tegutsevad kolmanda sektori esindajad.
Lahendatav probleem:
Seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks on loodud tervishoiuasutustes seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAKd) ja Tartu Ülikoolis on loodud andmebaas, kuhu kogutakse andmeid seksuaalvägivalla üleelanute ja toimepanijate, seksuaalkuriteo, abi järgi pöördumise ja ohvritele osutatud teenuste kohta. Praegu on probleemiks, et nimetatud andmed on andmekogus olemas, kuid need ei ole üldarusaadaval ja isikustamata kujul avalikkusele kättesaadavad, teadvustamaks seksuaalvägivalla probleemi ühiskonnas ja abisaamise võimalusi. Probleemiks on ka see, et nii avaliku kui erasektori koostööpartneritel puudub praegu ajas kiiresti uuenev ja avalikult juurdepääsetav ülevaade pöördumiste ja abi saamise parameetrite kohta, mille analüüs võimaldab kavandada vajaduse- ja teaduspõhiseid tegevusi ja koostööd avalikus sektoris ning parandada ohvritele antava abi kvaliteeti. Projekti rahastatakse Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetuse fondist.

Projekti kestus: 2021-2022
Kontakt: lektor Kai Part Kai.Part [ät] ut.ee

Projekti nimi: Loote väärarendid ja geneetilised defektid: levimus, sünnieelse avastamise määr, prognoos ja käsitlus Eestis

Projekti eesmärgiks on: (1) luua tihe ja toimiv koostöövõrgustik kõigi peamiste sünnieelseid uuringuid teostavate haiglate ja keskuste vahel Eestis; (2) hinnata sünnieelselt avastatavate loote väärarendite levimust ja avastamismäära Eestis; (3) töötada välja kriteeriumid väärarendite prognoosi hindamiseks; (4) analüüsida rasedustulemit sünnieelselt avastatud väärarendite korral: raseduse katkestamine, sekkumised raseduse ajal, perinataalne suremus ja haigestumine; (5) hinnata kui paljude ja milliste arengurikete puhul leitakse kromosoomianomaalia või monogeenne haigus. Projekti finantseeritakse Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi baasfinantseerimise vahenditest.

Projekti kestus: 2019-2022
Kontakt: kaasprofessor Kristiina Rull Kristiina.Rull [ät] ut.ee

Projekti nimi: Uuenduslik koolitusvõrgustik naiste reproduktiivmeditsiinis

MATER konsortsiumi eesmärgiks on baasteaduslikud ning kliinilised uuringuid naiste reproduktiivmeditsiini vallas, et parandada viljatusravi kvaliteeti, efektiivsust ning ohutust. MATER konsortsium loob innovaatilise rahvusvahelise õppe- ning teadustööga tegeleva struktuuri, mis seob omavahel partnerid seitsme Euroopa riigi juhtivatest ülikoolidest ning innovaatilistest ettevõttetest. MATERi teaduslikud eesmärgid hõlmavad kõige olulisemaid etappe reproduktsioonis, alustades naise viljakusest (sh hormonaalne ja bakteriaalne regulatsioon, personaalsed geneetilised faktorid, endomeetriumi retseptiivsus ja funktsioon) ning lõpetades varajase loote tervisega (mitte-invasiivsed tehnoloogiad kromosoomihaiguste diagnoosimiseks) pakkudes uusi innovaatilisi ravimõimalusi kõikidele reproduktiiveas naistele. MATERi teaduslike eesmärkide saavutamise tagab 12 doktorandi väljaõpe partnerülikoolides, milledeks on Tartu Ülikool, Eesti; Karolinska Instituut, Rootsi; Katoliiklik Leuveni Ülikool, Belgia; Helsinki Ülikool, Soome ja Oulu Ülikool, Soome. Lisaks teadustööle ja õpingutele kahes partnerülikoolis (mis väljastavad edukate õpingute korral “jagatud” PhD kraadi), läbivad doktorandid ka tööpraktika vähemalt ühes järgmistest ettevõtetes: Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus, Eesti; Blueprint Genetics, Soome; Invicta, Poola; Igenomix, Hispaania ja Sismer, Itaalia. Eelpool nimetatud akadeemia ning ettevõtluspartnerid on eksperdid innovaatilistes reproduktiivmeditsiini-tehnoloogiates luues tugeva ja jätkusuutliku võrgustiku, mis on aluseks ettevõtlike noorte väljaõppel ning Euroopa innovatsiooni tugevdamisel naiste reproduktiivmeditsiini vallas. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2019-2023
Kontakt: professor Andres Salumets Andres.Salumets [ät] ut.ee

Projekti nimi: Eetiliselt vastutustundlikud uuendused reproduktiivmeditsiinis

ERIN projekt kutsuti ellu eesmärgiga arendada tippteaduse tegemist Eestis ja Tartu Ülikoolis (TÜ) Widening riigi esindajana. Selleks suurendatakse teaduskoostööd kahe rahvusvahelisel liidrikohal oleva teaduskeskusega - Karolinska Instituudiga Rootsis ja Maastrichti Ülikooli Meditsiinikeskusega Hollandis. Konsortsiumiga toetatakse TÜ ja partnerülikoolide teadusliku tipptaseme saavutamist ja innovatsioonivõimekuse suurendamist, paranevad asutuste T&I näitajaid ja oskus ära tunda, uurida ning lahendada naiste reproduktiivmeditsiiniga seotud eetilisi probleeme. Me tegeleme kõige intiimsemate aspektidega inimese elus, aidates meditsiiniliselt kaasa viljastamisele; teostades embrüole või lootele geneetilist analüüsi, kindlustamaks terve lapse sünni ja säilitades nende naiste viljakust, kellel on oht viljakuse vähenemiseks. Kiiresti arenevate tehnoloogiate ajastul võetakse innovaatilisi lahendusi kasutusele tihti enne, kui nende kohta on saadud kliinilise tõenduspõhisuse hinnang ja lahendatud eetilised küsimused. Lisaks põrkub reproduktiivmeditsiin sageli kahjuks ühiskonna vastuseisuga, piirates kõige haavatavamate patsientide – lapseootel naiste võrdset ligipääsu meditsiiniabile. Seetõttu vajab reproduktiivmeditsiin, mis hõlmab inimese elu etappe viljastumisest sünnini, erilist tähelepanu, et lahendada kõik võimalikud eetilised küsimused, riskid ja haavatavused, ja kaasates kõiki huvirühmi patsientidest laiema avalikkuseni. Nende väljakutsete lahendamisega loodame kliinilisse praktikasse tuua eetiliselt vastutustundlikke uuendusi, mis ei kahjusta huvirühmade huvisid, on tõenduspõhised, kulutõhusad ja seega neid oleks võimalik rakendada jätkusuutlikult ja need saaksid laialdaselt kättesaadavaks. ERINi projekti tulemina täiustatakse vastutustundlike uuenduste tavasid, luuakse T&I eetilised normid, suureneb TÜ teadmiste ja innovatsiooni võimekus ja paraneb kõigi partnerite oskus kaasa aidata võrdse ligipääsu tagamisel reproduktiivmeditsiini teadussaavutustele.

Projekti kestus: 2020-2023
Kontakt: professor Andres Salumets Andres.Salumets [ät] ut.ee

Traumatoloogia ja ortopeedia

Projekti nimi: Endoproteesimise mõju kardiovaskulaarsele ja metaboolsele riskile

Osteoartroos on krooniline liigeshaigus, millele pole siiani tervistavat ravi. Epidemioloogilised uuringud näitavad haiguskoormuse pidevat kasvu. Lõppstaadiumis osteoartroosi valikravi on liigese endoproteesimine, mis mõjutab kogu organismi. Endoproteesimise täpsemaid mõjusid on vähe uuritud. Uuringu eesmärgiks on selgitada põlve- ja puusaliigese endoproteesimisest tulenevaid muutusi ainevahetuses ja südame- ja veresoonkonna haiguste riskis. Arvestades endoproteesimisest tulenevat väiksemat valu ja süsteemset põletikutaset ning suuremat funktsionaalset aktiivsust, on oodata südameja veresoonkonna haiguste riski ning metaboolsete häirete vähenemist. Uuring aitab luua mudelit, mis selgitab, kes saaksid kiiremast endoproteesimisest suuremat kasu ning sellele vastavalt mõjutada operatsiooni ootejärjekorda.. Loe lähemalt ETISest.

Projekti kestus: 2021-2024
Kontakt: teadur Kaspar Tootsi Kaspar.Tootsi [ät] ut.ee

TÜ üksuste kontaktandmed

Kliinilise meditsiini instituudi peamised teadusteemad

Uued professorid

Kaitstud doktoritööd

Hea tava

Otsinguvorm

Kliinilise meditsiini instituudi peamised teadusteemad

Uued professorid

Kaitstud doktoritööd

Hea tava